Sulgeb kuni 30 aastat haiget,

Koondamisel on tööandja kohustatud järgima TLS § 97 lõikes 2 sätestatud etteteatamistähtaegasid. Kui osakonda juhtisid anestesioloogid kuni Ka hiljem, pärast teise, kohalise kardioloogiaosakonna avamist Meikas, U. Müokardiinfarkti ravi saab juba alates Möönan, et võrdlus ei ole ehk lõpuni korrektne, kuid värskelt valminud Kiirabihaigla meenutas selles aspektis 60 aastat varasemat Juhkentali sõjaväehaiglat, kus professor Konstantin Konik, eestikeelse Tartu Ülikooli arstiteaduskonna esimene dekaan ja haavakliiniku juhataja, akendest läbituiskavas lumes ja kõige enam 8-kraadises toasoojuses opereeris Vabadussõjas haavatuid.

Või et nad ise ei kirjutaks korralist töölepingu ülesültemise avaldust. Tööandja ütleb näiteks, et kuna me nii või naa uksed sulgeme, siis võiks töötaja kokkuleppele alla kirjutada või ise e-kirja teel lepingu üles öelda. Et küll siis riik maksab heldelt hüvitist. Aga sellistel juhtudel ei toimu töötuskindlustuse hüvitamist," hoiatab Vanatalu. Enne erinevate sammude astumist, tuleks kindlasti end seadusandlusega kurssi viia.

Tööinspektsiooni enda töökorraldus Tööinspektsiooni inimesed töötavad täna kaugtöö vormis. Töötab nii infotelefon kui ka e-kirjadele vastamine. Oma inimestele on antud korraldus hoiduda kontaktist võõrastega.

Kui tuleb ette surmajuhtumiga tööõnnetus, siis minnakse loomulikult kohapeale. Töövaidluskomisjon jätkab tegevust, kuid inimestele on esitatud palve, et kui nad tunnevad end haigena, siis taotletaks istungi edasi lükkamist ja ei tuldaks kohale. Kui saame ikka aru, et inimeste elu ja tervis võivad ohus olla, siis läheme.

Visuaalset vaatlust saab teha ka läbi autoakna. Kaalume aga üldkontrollide tegemist, sest kui ettevõte ikka teatab, et neil kedagi tööl ei ole, siis ei ole ka midagi seal teha. Trahvi kui meedet kasutame me nii või naa harva, kui see on väga vajalik," selgitab Vanatalu.

flx liigeste geel cream gel arnica liigeste jaoks

Tööinspektsioon haldab portaali tööelu. Järgnevalt mõned näited küsimustest, millega tööinspektsiooni poole on enim pöördutud ja mis on koos vastustega sellelt lehelt ka leitavad. Kui töötaja on naasnud riskipiirkonnast, siis tuleb tööandjal ja töötajal kokku leppida, kuidas toimub edasine töötamine. Kõige mõistlikum oleks võimaldada töötajal töötada kodust ehk leppida kokku kaugtöö tegemises. Kui see aga võimalik ei ole, siis tuleb pooltel saavutada kokkulepe. Sundpuhkust töölepingu seadus edaspidi: TLS ette ei näe, kuid tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja viibib nt kaks nädalat kodus.

Kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei anna töötajale tööd, peab tööandja TLS § 35 alusel maksma keskmist töötasu. Tasustamata puhkuses peavad pooled omavahel kokku leppima. Gross oli amiodarooni kasutatud nii stenokardia kui rütmihäirete raviks valitsuse haigla eri varustamisega patsientidel. Tõeline innovatsioon — kardioreanimatsioon Kirurgid vajasid koostööd kardioloogide ja anestesioloogidega, et erakorralisi opereeritavaid patsiente oleks piisavalt.

Igapäevases praktikas tähendas see mitte ainult ägedate südamehaigete koronaarhaigete kontsentreerimist kiirabihaiglasse, vaid kõigepealt spetsialiseeritud uut tüüpi osakonna, CCU coronary care unit, kardioreanimatsioon loomist, kus töötaksid üheaegselt mõlemad nimetatud spetsialistid kardioreanimatoloogidravides samas osakonnas nii opereeritud südame- kui infarktihaigeid vajalikke intensiivravi ja -jälgimise võtteid kasutades monitooringud, tsentraalne hemodünaamika, intraaortaalne kontrapulsatsioon, kunstlik ventilatsioon jne.

Kardioreanimatsiooni rajamine oli tõeline uuendus, luba avamiseks saadi pikkade läbirääkimiste järel Moskvast tervishoiuministeeriumist. Ka Eesti NSV tervishoiu tippjuhid olid pikka aega skeptilised taolise osakonna võimekuse suhtes.

Haiglates on rekordilised koroonapatsienti | uudised | ERR

Osakonnas toimus ägedate südamehaigete ravi, selekteerimine uuringutele koronarograafiaoperatsioonidele, stabiliseerimise järgselt üleviimine palatiosakondadesse või destabiliseerimise korral korduvateks menetlusteks, ööpäev läbi olid valves nii anestesioloog kui ka kardioloog. Taoliste intensiivide algne eesmärk oli koondada sulgeb kuni 30 aastat haiget ühtesse jälgimispalatisse, kus on võimalus kiireks arütmiate raviks sh elektriline defibrilleerimine, ajutine kardiostimulatsioonmis on kõige olulisem haiguse esimestel päevadel, eluohtlike rütmihäirete kõige sagedasemal esinemisperioodil.

Kardioloogide jaoks toimus reanimatoloogiliste ja intensiivravi võtete õppimine töö käigus anestesioloogidelt, nagu Koit Kägo, Katrin Rebane —Lydia Dalton, Riina Raudsik, Marje Rein Mikkviimased kaks spetsialiseerusid kliinilise ordinatuuri läbimise järel kardioloogideks. Veidi hilisemast ajast Ene Leesment, Ulla Sarapuu, Katrin Padur, Peeter Kivik kui nimetada vaid mõned kolleegiddiagnostilisi finesse ja fantaasiat valdas perfektselt põhjaliku sisehaiguste kooliga Oivo Rein.

Osakonna rajamise raskeimat koormat kandis selle esimene juhataja dotsent Anton Kivikpaljude kolleegide ülikooliaegne õppejõud möödunud sajandi Kõrvalepõikena olgu öeldud, et vana kooli arstina, vähemalt esimestel Tallinna tööaastatel, nõudis dots Kivik hommikustel valvete üleandmistel korrektset eesti keelt ja meditsiinilist terminoloogiat, millest on jäänud vähemalt mälestus.

Hiljem väsis. Kui osakonda juhtisid anestesioloogid kuni Kardioloogi kaasamine osakonna kliinilistesse ja organisatoorsetesse otsustesse oli vältimatu — enamik patsientidest olid südamehaiged, keda raviti konservatiivselt. Kuigi loodud süsteem — spetsialiseeritud intensiivravi osakond samaaegselt kardioloogilistele ja opereeritud haigetele — osutus igati elujõuliseks, siis arusaamatutel põhjustel kaheldi veel Õnneks suutsid taolist avantüüri vältida toonased osakonnajuhatajad Jüri Gross ja Arvo Mesikepp.

Veel Koronaarkirurgia ja erakorralise kardioloogiaga seotud osakondade avamised Artiklis esitatu ei ole ajaliselt päris lineaarne, seetõttu veel tagasi alguse juurde. Koronaarkirurgia ja erakorralise kardioloogiaga seotud osakondade avamised Nii näiteks haigla Ka hilisemates juhtkonna käskkirjades ning haigla ja osakondade aruannetes ilmneb mõningane, tagasihoidlikult öeldes, düssünkroonsus — üpris sageli ei klapi omavahel statistilised andmed ja kuupäevad, nendest tõesema väljalugemine eeldab pikaaegset sisemise süsteemi ja andmete tekkimise tundmist.

Kolleegide meenutuste põhjal tuli pärast ehituse lõppu korraldada kõike — ehitusprahti koristada, seda käruga vedada, žiletiterade ja kemikaalidega põrandalt värviplekke eemaldada, ruume ja aknaid pesta, voodeid ja mööblit monteerida — niisugune oli tolleaegne ehituskultuur, see töö oli meile jäetud, nagu ütleb Toomas Sulling oma monograafias.

Teine ja mitte vähem keeruline probleem ilmnes vahetult enne osakonna avamist. Nimelt, haigla avamine oli Tallinnas tekitanud olulise keskmeditsiini tööjõu defitsiidi, enamus saadaolevatest töökätest oli juba hõivatud varem avatud osakondades. Seetõttu olid infarktiosakonna avamisel põhikoosseisulisteks töötajateks ainult vanemõde ja õde-perenaine ning allakirjutanu interni staatuses, osalise koormusega töötasid osakonnajuhataja ja prof Sullingu teadurid.

Koroonapandeemia Eestis

Õdesid polnud! Tööd alustati Tallinna Tervishoiuosakonna juhataja käskkirja alusel kolme kuu kaupa lähetatud õdedega.

  • Koroonapandeemia Eestis – Vikipeedia
  • 40 aastat südameravi Mustamäe meditsiinilinnakus | Regionaalhaigla
  • Rain Lindmäe sulgeb poe ja lõpetab seakasvatuse - Saarte Hääl
  • Foto: Irina Mägi Ligemale 30 aastat sigu kasvatanud Tahula seafarmi omanik ja lihapoe pidaja Rain Lindmäe lubab kevadeks lihatootmise lõpetada.

Suurem enamus ajutiselt lähetatud õdedest ei olnud kunagi töötanud statsionaaris, neil puudus igasugune kogemus raskete haigete ravimisel ja protseduuride teostamisel, mõned õed lahkusid töölt kohe pärast esimest öövalvet, õdede puudumisel jäi valvesse arst õena. Osakonna töö hakkas veidi laabuma alles poole aasta möödumisel. Kardioloogia saab tuule tiibadesse Koronaarkirurgia kõrvalt sai arenguhoo sisse ka kardioloogia.

Sobivad töötingimused, noor ja entusiastlik kollektiiv ning erakorralise kardioloogia arengud maailmas andsid tõuke muutusteks ka Eestis. Südamelihase infarkt tähendas patsiendi jaoks loteriid ja sellest eluga väljumise tõenäosust vaid sulgeb kuni 30 aastat haiget patsientidest. Siiani oli ägedat müokardiinfarkti ravitud hepariini, pikatoimelise nitroglütseriini nitrong, sustac ja parimal juhul beeta-blokaatoriga, mida edukalt kasutas ja EKG-monitoril demonstreeris ST-segmendi elevatsiooni kiire taandumisega infarktitsooni piirdumine?

Oluliseks läbimurdeks mitte ainult südameinfarkti ravis, vaid laiemalt kardioloogias, saab pidada medikamentoosset reperfusiooni trombolüüsi haiguse esimestel tundidel. Müokardiinfarkti ravi saab juba alates Jaan Eha tegi Uus meetod osutus küll efektiivseks, kuid kasutamist piiras patsientide arv, kellele oli seda protseduuri võimalik teha piiratud ajaintervall haiguse algusest, angiografistide väljakutseent eduka trombolüüsi korral langes tööealiste haiglaperioodi suremus üle kahe korra.

Ligi viiendikul sellisel viisil ravitud patsientidest tekkis reoklusioon juba esimesel kuul, kolmandikul aga poole aasta jooksul. Ei olnud sugugi harvad juhtumid, olles paradoksaalse küsimusega lahangulaua ees, kui suhteliselt tagasihoidliku koronaarskleroosi ja pärgarteri väikese haru korduva sulguse tagajärjel väikese ulatusega infarkt oli tekkinud noorel inimesel äkksurm, mida eelnevat trombolüüsi rakendamata poleks ilmselt esinenud.

Patoloogidega kõige sagedamini Enn Jõestega seisime üle lahangulaua vastakuti praktiliselt iga päev. Peaaegu iga osakonnas surnu, aga kindlasti infarkti või selle kahtluse korral, lahati. Et ülikooli teadusgrupi poolt päevakorrale tõstetud erakorralise kardioloogia teemad olid sellel perioodil olulised kogu kiirabihaigla arstkonnale, siis juhtkonna poolt peeti vajalikuks eranditult kõik Tõhusamad ravivõimalused Korduvad infarktid äsja trombolüüsitud patsientidel sundisid otsima tõhusamaid ravivõimalusi, kasutama erinevaid antiagregante, antikoagulante ja nende kombinatsioone — antitrombootiline kaksik- ja harvem ka kolmikravi oli nii meil kui mujal maailmas kasutusel juba Toona tuli raviskeemid ise välja töötada ja katsetada, igapäevases praktikas tõestada, puudusid pikaaegsed retromboosi profülaktika raviskeemid.

Kuna kuni Esimestel aastatel pidin ainukese põhikohaga arstina raviskeemid ise välja töötama ja enamiku haigetest ravima. Ka hiljem, pärast teise, kohalise kardioloogiaosakonna avamist Esimeste randomiseeritud uuringutulemusteni, millel tänapäeval põhinevad ravijuhendid, kulus veel peaaegu 10 aastat.

artriidi artriidi ravi ebaseadusliku vahi all oleva ravi ravi

Ühtlasi oli selgumas, et intrakoronaarne trombolüüs ei lahenda ägeda koronaarpuudulikkuse probleemi, oluline on edasine revaskulariseerimine või vähemalt suurem patsientide osakaal, kellel seesugust ravi rakendada. Jaan Eha tegi esimesed koronaaragioplastikad ägeda koronaarsündroomi eri variantide puhul — Ka järgmisel aastal Kiirabihaiglas juurutatud uuel lähenemisel fibrinolüütilisele ravile, intravenoossel trombolüüsil esimene protseduur kardioreanimatsiooni osakonna juhataja Arvo Mesikepi poolt Tulemuste hindamiseks ja edasise taktika valikuks angioplastika, šunteerimine võimaldas see koronarograafiat planeerida ka hilisemaks.

Kolm aastat hiljem ületas intravenoossete trombolüüside arv intrakoronaarseid juba ligi kaks korda.

Selleks ajaks oli kindel, et suurem osa infarktihaigeid ravitakse ilma kirurgilise vahelesekkumiseta, erakorraliste koronaarlõikuste osa trombolüüsitud haigetel osutus vaatamata esialgsetele plaanidele marginaalseks.

Infarktisuremus väheneb Seda isegi vaatamata esialgu fibrinolüütilise raviga kaasnenud hemorraagiliste infarktide loe: ka südamerebendite suhtelisele sagenemisele kolmandik infarkti surnutest. Ravi eesmärk on endiselt tagada võimalikult maksimaalne verevool müokardi ja vältida reoklusiooni, piirates nekrootilise ala kujunemist ja sellega eluohtlike tüsistuste tekkimist.

Kümnendi teiseks pooleks Alates Ehkki langus on olnud näiliselt väike, vaid pool absoluutset protsenti aastas, on see 40 aastaga siiski mitmekordne. Paralleelselt on seda saatnud infarkti ravikestuse tähelepanuväärne alanemine, 41 päevalt 5—6 päevale. Kordan, suremuse vähenemisele juba algaastatel aitas kindlasti kaasa ka spetsiaalse osakonna loomine intensiivjälgimiseks ja -raviks ning anestesioloogide ja südamearstide ööpäevaringne valmisolek.

Probleem, mis paraku kestab, on südameinfarkti haiglaeelne suremus. Kolmanda perioodi ja kolmekümne aasta trendid ootavad kokku arvutamist ja analüüsimist Toivo Laks, Enn Jõeste, Olar Pullisaar. Käesoleva artikli maht ei võimalda sellel olulisel küsimusel pikemalt peatuda, kuid selge on see, et edasine ägeda koronaarhaiguse letaalsuse langetamise tulipunkt on pigem väljapool haiglat, seisnedes haiguse varasemas äratundmises, kiiremas reageerimises sh efektiivsemas elustamises ja vältimatus hospitaliseerimises.

Nagu andmed kinnitavad ja olen varemgi kirjutanud — käesolevate meetoditega on haiglas letaalsuse langetamise lagi peaaegu saavutatud. Praktiline töö Kuigi olime hästi varustatud, raskendasid nii mõnigi kord diagnoosimist piisava aparatuuri ja erakorraliste ravivõimaluste puudumine Tartu ja Tallinna kardiokirurgia osakondade üheaegne puhkus või vajadus meetoditele, mida Eestis veel ei kasutatud, nt komplitseeritud lisajuhteteedega rütmihäirete ravi Kaunaseska teadmistest ja oskustest jäi kohati vajaka.

Haiglates on rekordilised 727 koroonapatsienti

Igapäevaste praktiliste probleemide lahendamisega põrkusid klinitsistid, sagedamini raviarst ja osakonnajuhataja. Kuna kiirabihaiglas ei olnud sisehaiguste kitsamate erialade spetsialiste, siis keerulistel juhtudel tuli esialgu abi pikaaegsete kogemustega sisearstidelt osakonnajuhatajad Ruth Marlei ja Jüri Gross. Sageli tuli aga raviarstil koos haige ja sanitaarautoga san-avio sõita konsultatsioonile Tallinna teise haiglasse, endokrinoloog ja gastroenteroloog paiknesid Harjumäe Haiglas, reumatoloog Tõnismäe Haiglas, hematoloog Keskhaiglas, pulmonoloog Kivimäe Haiglas, onkoloog Hiiul ja psühhiaater Seewaldis, väga harva saabus konsultant ise kohale.

Ehhokardiograafia võimalusi saime püsivalt esimene aparaat muretsetud prof Sullingu teadusgrupi, mitte kiirabihaigla poolt rakendada alles Varem, üksikutel keerulistel juhtudel, olime kasutanud lahket abi kolleegidelt Keskhaiglast eeskätt Helgi Jaaguse — abimille kardioloogiaosakond paiknes remondi tõttu ajutiselt Kiirabihaiglas.

Jüri Kaigi — Moskva aspirantuurist saabumise järel tekkis ka täpsemaid võimalusi rütmihäirete diagnostikaks Holter-monitooring, söögitorukaudne elektrokardiostimulatsioon ja raviks. Koostööd lihtsustas seegi, et Kardioloogi Instituudi rütmihäirete osakond paiknes Kiirabihaiglas teraapia osakonna baasil. Kasutati uurimismeetodeid ja ravimeid, mis tänapäeva mõttes on primitiivsed ja isegi ohtlikud, kuid vähemalt üksikutel juhtudel saime adekvaatset abi.

Osa südamekeskuse töötajaid Kuigi hommikustel osakonna koosolekutel arutasime haigetega seotud keerulisi probleeme, olin sunnitud osakonnajuhatajast mööda minnes abi otsima Keskhaigla ja Kardioloogia Instituudi kolleegidelt. Selle kõrval diskuteerisime teemadel, millel toona veel nime ega diagnoosigi polnud, näiteks türeotoksikoosi põdeva noore naise infarkt puhaste pärgarterite ja laialdase kontraktsioonihäirega kirjanduste alusel esineb ka COVID korral — tänapäeval Takotsubo kardiomüopaatia sündroom ; noor mees südame tipu hüpertroofiaga — nüüd hüpertroofilise kardiomüopaatia harv erivariant samasugust sulgeb kuni 30 aastat haiget, mida kirjeldati hiljem NL juhtivas ajakirjas Kardioloogia, nägin Tsazovi juhitavas Üleliidulises Kardioloogiakeskuses, samas, kus oli tehtud maailmas esimene intrakoronaarne fibrinolüsiini manustamine ; tahhüarütmiatega kaasnev müokardi kahjustus — uues klassifikatsioonis müokardiinfarkti 2.

Kahjuks ei publitseerinud me tollal pingelise praktilise töö kõrvalt ühtegi oma huvitavat haigusjuhtu. Hiljem oleme olnud veidi aktiivsemad, avaldades haigusjuhud Eestis esmakordse ravimi või ravimeetodi kasutamise ja haigete kohta kohalike publikatsioonidena pulmonaalhüpertensioon, vatsakese abiseade, südamerebendid jmvarem kirjeldamata haigusjuhtude korral ka rahvusvaheliselt.

Südamepuudulikkus, nii äge kui ka krooniline, oli igapäevases praktikas püsiv probleem. Riho Lai — ja Jaak Sulgeb kuni 30 aastat haiget olid Kroonilise resistentse südamepuudulikkuse ja hüpertensiooni ravis jõudsid humanitaarabina lõpuks meilegi ACE-inhibiitorid, esimesena kaptopriil, millega põhjustasime esimestel haigetel selle kiire ja lühikese toime tõttu kollapsit.

Kaptopriil ei olnud Eestis päris tundmatu, Meelis Vainu sõnul oli seda paar aastat varem kasutatud Kardioloogia Instituudis, mis oli Nõukogude Liidu kardioloogia instituutide koostöö osa ja samuti erineva varustamisega, nagu tol ajal oli süsteemiks. Olgu lisatud, et kuigi ACE-inhibiitorid muutsid pöördeliselt südamepuudulikkuse medikamentoosset ravi, ei olnud need kahjuks ka rahuldavate tulemuste saavutamiseks kroonilistel haigetel alati piisavad.

Kuna kollegiaalne läbikäimine Soome spetsialistidega oli tihenenud ja tekkinud olid isiklikud tutvused ning õnneks olime enesekriitiliselt tõdenud, et meie teadmised ja võimalused keeruliste südamepuudulikkuse haigetega tegelemiseks ei ulatu piisavale tasemele, siis kasutasime soodsat olukorda ning pöördusime Meilahti haigla poole.

Siirdamine oli edukas, noormees elas veel ligi kümme aastat. Esimene siirdamine jäi tookord üksikjuhtumiks, kuid selle keerulise ja olulise teema juurde jõudsime erinevate eriala koostöös aastate jooksul edukalt tagasi. Teadustööst Seoses kardioreanimatsiooni ja südamekeskuse kümnenda aastapäevaga aprillis viisime osakonna kollektiiviga huvilistele läbi haiglasisese konverentsi ja selle meeleoluka tähistamise vt videot.

Konverentsi korraldajatena valisime koos Valdo Toomega seminari peamisteks teemadeks igapäevasest isheemiatõve problemaatikast osaliselt erinevad, kuid samas muud akuutsed praktilised küsimused: kopsuarteri emboolia — Ene Mäeots, aordi aneurüsm — Terje Nurmoja Viidebaumreperfusiooni arütmiad Holter-monitooringul — Toomas Särev, südamepuudulikkus, uued ravimid.

valutab harja kate ravi salv liigesed

Võin eksida, kuid minu mäletamist mööda, vähemalt nii põhjalikult kui tookord, interdistsiplinaarset ja lahangutulemustel põhinevat kopsuarteri emboolia teemat kiirabihaigla mitme aasta andmed polnud varem käsitletud.

Kardiovaskulaarkirurgia osakonna juhataja dr Villu Mölder — oli teinud üksikuid kirurgilise ravi katseid, esimene alumise õõnesveeni filter paigaldati Tegevus oli multidistsiplinaarne, sest kaasatud olid ka tol ajal kiirabihaiglas resideerunud Keskhaigla günekoloogid.

Naistearstide seltsis lõid selle juhu esitlemisega laineid Peeter Kivik ja Andrus Loog. Konverentsi juurde tagasi tulles, kuigi südameinfarkti probleemidest rääkisime pigem statistilisest aspektist, tekitas siiski laialdast diskussiooni perioperatiivse infarkti temaatika.

Matemaatik Kersti Karu kirjutas programmi, mis analüüsis hospitaliseerimise ja revaskulariseerimise täpset aega haiguse algusest põhimõtteliselt isheemia kestvusterinevate rütmihäirete sagedust, osakonnavälist kvaliteetse reanimatsiooni alustamise kiirust ja selle efektiivsust näiteks 3. Ei ole kahtlust, et loomata taolist andmete kogumise süsteemi poleks meil võrdlusmaterjali tänapäevaga.

Ka anestesioloogid kasutasid sama programmi edukalt südameoperatsioonide hindamisel perioperatiivne infarkt.

salv sormede artriidi raviks salvi anesteetilise liigend

Jüri Grossi irooniline märkus aastaaruande kohta, et osakonnale väljastatav haiglapoolne statistika arvutirikke ja statistikaosakonna juhataja dekreetpuhkuse tõttu on puudulik, pidas igati paika.

Riigipiiride avanemine ka neile, kellele see varem võimalik polnud, võimaldas peatselt meie keskuse originaalandmete esitamist rahvusvahelistel konverentsidel, see aga liitumist rahvusvaheliste projektide ja ravimuuringutega. Kellel oli huvi, sai teha, kel mitte, see ka ei teinud. Kardioreanimatsiooni ja kardioloogia osakond Osakonnad olid suured, 60 voodikohta, millele nn GOST nägi ette, lisaks osakonnajuhatajale, kolm arsti ametikohta. Osaliselt olid need täidetud südamekeskuse teadurite ja vabatahtlikega kuni osakonnaga liitus juba kogemustega Rein Vahisalu Rapla Haiglast.

Suvisel perioodil, kui teadurid pikalt puhkasid, oli meil kummalgi ravida 30 haiget, lisaks 5—6 tunnilist valvet, valvetööga alanud hommik lõppes järgmise päeva õhtupoolikul.

Aastas puhkasime kolm nädalat, väljapool puhkuste perioodi oli patsiente tavaliselt kaksteist ja valveid ühes kuus neli kuni viis. Polikliinilist tegevust praktiliselt polnud, uuringud teostati funktsionaaldiagnostika osakonnas.

Tõsi, taoline töörežiim ei erinenud eriti haigla teiste sisemeditsiinile lähedaste erialade igapäeva tööst. Suurem osa patsiente toodi üle kardioreanimatsiooni osakonnast, nii et osa neist oli valvetest tuttavad, väiksem osa, mõnevõrra kergemad patsiendid, hospitaliseeriti otse vastuvõtu osakonnast, plaanilisi haigeid praktiliselt polnud.

Jüri Gross, varjamatult eestimeelne mees, kes juhtis osakonda kindlal käel oma pikaaegsele Tartu sulgeb kuni 30 aastat haiget tuginedes, nõudis põhjendatud ravi mite määramist, üheks kindlaks eesmärgiks haigete voodipäeva lühendamine, mis tal ka edukalt õnnestus. Algne tavaskeem — infarktihaige viiendal päeval istuma ja kümnendal päeval püsti — muutus kiiresti, haiglas viibimine lühenes esimeses kardioloogias kümne aastaga Peamiselt noorematele infarktipatsientidele, harvem sõjaveteranidele, kes seda kategooriliselt nõudsid, järgnes statsionaarsele ravile päevane Pärnu sanatoorium.

Olenevalt aastast võis sanatoorsel järelravil viibida kuni kolmandik infarkti põdenutest. Nii mõnegi nooremapoolse patsiendi jaoks oli see esimene kord kodust pääseda sedavõrd pikaks ajaks, et rõõmustati saabuva vabaduse üle ning hinnati seda ka vastavalt. Paraku polnud erandiks kui järgmise reisiga toimus kiire naasmine kiirabihaiglasse kas tahhüarütmia, süvenenud südamepuudlikkuse või lausa korduva infarkti tõttu.

Väliselt terved noored mehed olid sanatooriumis osutunud vastupandamatuteks tantsu partneriteks ning ei unustanud seda just kujuneva olukorra kohaselt kasutada. Tänapäeva õendus-hoolduspersonaliga seotud probleeme arvame teadvat hästi, kuid kolm-nelikümmend aastat tagasi oli olukord hoopis teine: valitses õdede ja eriti sanitaride hooldusõed krooniline puudus, hädaga palgatud personal sagedamini sanitarid oli ebapüsiv, tööluusidega, teadmata taustaga, sageli krooniliste alkoholiprobleemidega.

Sõjaveteranidest patsientidele oli lubatud rohkem kui lihtsurelikele. Naaberosakonnas keeldus taoline tegelane haiglast lahkumast ning veetis iseenda ainuisikulisel otsusel kõigutamatult osakonna leival terve aasta, ei haigla ega linna meditsiiniline juhtkond suutnud teda haiglast välja kirjutada.

Tippajal oli Tahula farmis siga, abi liigeste artroosiga on järel Vähendamine hakkas peale suurte poekettide tulekuga.

Lindmäe sõnul on suured poeketid temalt ostjad ära võtnud, pakkudes sealiha hinnaga 3—3,5 eurot kilo. Tahula farmi puhul tasub tootmine end ära, kui küsida 4—5 eurot kilost. Küll aga maksab meeles pidada, et sageli pole odava hinnaga liha enam kuigi värske.