Ulemine kasioli sland

Orpheus, Homer ja Hesiod võivad luua ainult kimera; Jumal tegi kaheksajalad. Kaotasin selle tõttu oma elu, kuid mõnel teisel on võib-olla õnne ja temast saab rikkaim mees maailmas, rikkaim mees maailmas! Paar lehekülge tagasi küsisin, mis on õieti džentelmen. Nagu tavaliselt, läks Volgogradgidrostroy peainsener Juri Abramov hommikul peakontorisse tööle.

Juba Tol ajal oli Ameerika Ühendriikides orja, neist suurem osa elas lõunaosariikides. Enamik neist olid põllutöölised, kes peamiselt suurtes puuvillaistandustes hommikust õhtuni tööd rügasid. Lõunaosariiklased väitsid, et orjapidamise õiguse annab neile USA põhiseadus, ning seda kinnitas ka Kongress, kui ta See andis orjapidajatele õiguse põgenenud orja kui omandi vabadest, orjuseta osariikidest tagasi tuua.

Põgenike varjajaid, isegi neid, kes põgenenud orjale süüa andsid, karistati rangete trahvide või isegi vangistusega. Põgenemine nõudis suurt julgust, sest põgenikul oli abi loota alles pärast esimese, kõige ohtlikuma teeosa läbimist. Kõige ohtlikumad olid alati pagemise esimesed kümmekond kilomeetrit. Põhja poole ulemine kasioli sland põgenikud vältisid teid, nad otsisid varju soodest, metsadest ja jõgede kallastelt, aga sageli ei aidanud ka see — tihedasti nende kannul liikusid eraettevõtjatest orjapüüdjad koos orjade püüdmiseks väljaõpetatud jälituskoertega.

Kogemustega orjapüüdja amet andis Põgenikud rändasid peamiselt jalgsi ja enamasti öösiti, kuni jõudsid piiriosariikidesse viivate teedeni. Orjade seas liikusid suust suhu salajased juhtnöörid, kuidas jõuda õigete inimeste juurde. Suurem osa jooksikuid aga ei jõudnud kunagi vabadusse. Paljud pöördusid mõne päeva või nädala pärast kurnatute ja näljastena istandustesse tagasi. Teised toodi orjapüüdjate poolt ahelais tagasi. Kinnipüütud orje ootas karistus: jõhker peksmine, teisele omanikule edasimüümine või isegi surmanuhtlus.

Põhiliselt suutsid end ulemine kasioli sland murda tugevad ja terved noored mehed. Loomulikult sõltus nende põgenemistee kohast, kust neil alustada tuli. Kaugel lõunas olijad suundusid naaberriiki Mehhikosse, kus orjapidamine keelustati juba Aga ka vabad neegrid ei võinud end alati turvaliselt tunda — vahel võtsid orjapüüdjad neidki kinni ja müüsid puuvillaistandusse.

Põhja ja Lõuna vastasseis kestis, kumbki pool ei näinud kompromissiks mitte mingit võimalust. Lõunaosariigid aga ei tahtnud orjapidamise kaotamisest kuuldagi ja ähvardasid Ühendriikidest lahku lüüa.

Samas aga ei saanud Lincoln oma valijaid eirata, sest nende suur enamus nõudis orjapidamise kaotamist kogu riigis. Orjapidamise või orjapidamise kaotamise küsimus tekitas küll vaidlusi, kuid oli kergesti mõistetav ja sisult selge.

Sellest hoopis tähtsamad olid Ühendriikide ühtsust ohustavad ärilised probleemid: konkurents Põhja ja Lõuna, tööstuslike ja orjanduslike osariikide vahel, demokraatlike jänkide ja aristokraatlike plantaatorite, kaitsetollide pooldajate ja vabakaubanduse toetajate vahel.

Esmatähtis oli ühtse turu säilitamine. Konföderatsioon tähendanuks vältimatult siseturu killustumist, ja see oleks andnud majandusele ränga hoobi. Diskussioon Lõuna ja Põhja vahel oli kestnud juba liiga kaua. Nüüd otsustasid lõunaosariiklased oma ähvarduse täide viia: Eraldunud osariikide mässulised valitsused moodustasid uue ühenduse — Ameerika Konfödereerunud Riigid ehk Ameerika Konföderatsiooni.

Selle presidendiks sai Jefferson Davis. Nüüd olid Põhi ja Lõuna jõudnud punkti, kus otsustajaiks võisid saada relvad. Oma ametisse astumise kõnes rõhutas ta, et tema peaeesmärgiks on Ameerika Ühendriikide ühtsuse säilitamine, kusjuures andis selgelt mõista, et konföderatsioon, suveräänsete riikide liit, on Ameerika arengus samm tagasi ja viib Ühendriikide lagunemisele.

President Lincoln leidis, et Ameerika Ühendriikidel on tulevikku ainult unioonina — oma suveräänsusest loobunud riikide liiduna, ja selle saavutamiseks, kui osutub vajalikuks, tuleb uniooni toetajatel relvad haarata.

President Lincoln oli oma sõna öelnud, ja see sõnum oli selge. Pinged Põhja ja Lõuna vahel kuhjusid, kõik märgid ennustasid tormi. President Lincoln üritas ikka veel vastuolud rahumeelselt lahendada, kuid lõunaosariiklased olid kärsitud. Kõikjal Lõunas, eriti aga Lõuna-Carolinas formeeriti maakaitseväeüksusi, mis püüdsid saada oma valdusse kõik Konföderatsiooni territooriumil asuvad relvad.

Seejärel valu almageli liigestes teised Charlestoni sadamas paiknevad suurtükid. Unooni suurtükid tulistasid Fort Sumterist vastu, kuid jõud olid liialt ebavõrdsed. Konföderatsiooni väed ründasid Fort Sumteri ja vallutasid kindluse. Ameerika Kodusõda oli alanud.

Lõunaosariiklasi valdas vaimustusepuhang. Esimene võit jänkide üle oli saavutatud! See ärgitas veelgi enam Ühendriikide lagunemise protsessi — mais eraldusid Põhja-Carolina, Tennessee, Arkansas ja Ühendriikide majanduslikult tugevaim osariik Virginia.

Mööda raudteed veeresid lõuna suunas ešelonid sõjavarustuse ja Uniooni patriootide rügementidega, igat masti sõtta kippuvate vabatahtlikest romantikutega, nende seas ka mõned regulaarväeosade rühmad, ohvitserid ja seersandid.

Kõiki valdas ülev meeleolu — paari kuuga lüüakse Lõunas kord majja, Konföderatsioon pühitakse Mehhiko lahte. Sõda võeti kui lühikest, kuid põnevat seiklust. Järjekordne ešelon ulemine kasioli sland ja kaubaga saabus Saint Louisi raudteejaama. Vedur laskis pikalt vilet, paiskas õhku tiheda suitsu- ja aurupilve ja rong jäi puhvrite kolksudes seisma. Koheselt avanesid reisivagunite uksed ja tugeva kolksatusega langes trepp alla.

Tähtsa olemisega vagunisaatja tõmbas valge lapiga käsipuud üle, astus perroonile ja jäi vaguni ukse juurde seisma. Reisijad trügisid vagunist välja, tassides kaasa suuri reisikotte- ja kohvreid. Vagunisaatja ulatas daamidele käe ja aitas nad trepist alla. Vanemad daamid noogutasid armulikult, preilid naeratasid, neid saatev härrasmees pistis vagunisaatja pihku mõne mündi. Viimasena ilmus reisivaguni uksele suurepärases heledas ülikonnas noormees.

Ta pead kattis lõunaosariikides äsja moodi läinud kreemikas kaabu.

Pisaraterajal huika mind videvikusorrina, mu arm

Mitte mehhiko sombreero, ega ka mitte madalapõhjaline The Boss the Plais ehk Tasandike Valitseja, vaid uhke kõrge krooniga, niinimetatud texase kaabu, mida kandsid Texase maaomanikud. Noormees hoidis vasakus käes keskmise suurusega helepruuni reisikohvrit, parema käega, juba enne kui ta perroonile astus, pistis suhu jämeda sigari. Noormehe nägu väljendas enesekindlust, musta vurrutriibu all välkusid valged hambad veidi üleolevas naeratuses.

Polnud mingit kahtlust — perroonile oli astunud lõunaosariikide jõuka istanduseomaniku poeg, kas noor ärimees või ärahellitatud eliitülikooli tudeng, kes oli teel oma vanemate mõisa koolivaheajale. Esmapilgul võis ulemine kasioli sland kindlasti pidada lõunaosariiklaseks, ja ka tema kõne poleks temas reetnud põhjaosariiklast — noormees oli lapseeas veetnud palju koolivaheaegu oma vanaisa, Ameerika Ühendriikide erukapteni Georg Kruze rantšos Californias; kohalike lastega mängides oli ta omandanud lõunaosariiklasele omase, pisut pehme inglise keele häälduse.

Samas aga tema hele, kuigi päevitunud näonahk ja texase kaabu alt paistvad heledad juuksed oleksid tähelepanelikule vaatlejale kindlasti andnud märku, et tegelikult astus Saint Louisi raudteejaama perroonile tõeline põhjaosariiklasest jänki. Ja selleks oligi Bostonis sündinud, äsja West Pointi sõjakooli lõpetanud kahekümne kahe aastane ohvitser, leitnant Jack Kruze.

Leitnant Kruze asetas kohvri tolmusele perroonile ja vaatas uudistavalt ringi. Saabuvad ja lahkuvad rongid tossutasid vahetpidamata; vedurite suits, justkui tihe, voogav, musta värvi vaip kattis taeva. Tohutu Saint Louisi sõlmjaam kihas rahvast. Määrdunud nägudega, paljasjalgsed poisiohtu logardid nõjatusid vastu laohoone seina, hoidsid mõlemat kätt räbaldunud põlvpükste taskus ja kratsisid ühe jalaga teise jala marraskil säärt; nende lõuad närisid vahepidamata tubakat.

Jack Kruze hõikas ette kaherattalise kalessi, heitis kohvri pagasirestile ja kruvi liigesed dusplaasia ajal sõiduki pisut pragunenud nahaga istmele. Mustanahaline kutsar pööras pea tahapoole, justkui öökull, ja vaatas Jackile oma suurte pruunide silmadega küsivalt otsa. Neeger laksas piitsaga, hobune liigutas kõrvu, kuid ei liikunud paigast.

How slang is \

Alles teine piitsaplaks tõi muulale eluvaimu sisse ja ta alustas kerget sörki mööda pikka ja tolmust tänavat. Jack libistas kahetseva pilgu üle oma heleda, äsja nõelasilmast tulnud ülikonna, kuid õnneks tolmupilv kadus, kaless jõudis välja savisele, korralikult tasandatud ja kinnitambitud tänavale.

Kas kaheksajalg on inimestele ohtlik?

Elumajad paiknesid tihedalt koos ja olid kõik ühtemoodi, aknadki kõigil samasugused, kaarjate kivivõlvide raamistuses. Ainuke tähelepanu vääriv ehitis oli uus katoliku kirik, mille torn oli kaetud rohkete ilustustega, kuid torn ise oli liialt väikesemõõduline, justkui ehitajad oleksid selle pealt kokku hoidnud.

Kummalgi pool tänavat asusid poekesed ja terve rida odava väljanägemisega kõrtse. Nende ees paiknevate laudade taga istusid iiri punapead ja kulistasid oma viskit. Kõrtside läheduses võis näha kolme-neljakesi kambas üpris räbaldunud kehakatetes neegreid. Mõned neist parajasti purjutasid, teised juba purjus, mõned jalul, mõned istuli tukkumas, teised pikali maas ja sügavas unes.

Kaless pöördus peatänavalt kõrvale, suundus mööda mudast ja auklikku tänavat päikeses helkleva jõe suunas ning jõudis peagi kaldapealsele välja. Majade taga, piki laia tasast jõeäärt kulgesid pika reana kaupmeeste ja trapperite müügipunktid ja neist veelgi edasi, jõeäärse luha lõpus, seisis pikk rida indiaanlaste vigvameid.

Jack Kruze hüppas kalessist, pistis voorimehele pihku mõned mündid ja haaras pagasirestilt ulemine kasioli sland kohvrikese. Jõesadam oli tihedasti täis kahes või isegi kolmes reas seisvaid aurulaevu. Mõned neist tõstsid auru üles ja valmistusid väljasõiduks, teised jällegi olid äsja saabunud ja kinnitasid otsi. Ootamatult kõlasid suurtükipaugud. Neeme tagant kerkis tihe ulemine kasioli sland ja samas ilmu välja tohutu, mitmetekiline aurik. Taolised aurikud vedasid nii reisijad kui ka kaupu ja isegi kariloomi.

Kaldapealne sumises justkui mesilasesülem, tundus, et kõik Saint Louisi elanikud olid kogunenud sadamasse New Olrleansist saabuvat laeva vastu võtma. Rahvasumma ees seisid kaks karusnahakaupmeest, Ameerika lääneosa karusnahakompanii suuromanikud. Nad olid riietunud seisusekohaselt sinisesse peenvillast ülikonda; nende pikki kõrgete kaelustega pintsakuid ehtisid kaks rida päikeses kiiskavaid vasknööpe; valgetel päevasärkidel paistsid teravalt esile mustad kikilipsud; pikad, siledaks kammitud juuksed langesid õlgadele.

Jalga olid neil tõmmatud paksust piisoninahast säärikud; neegrist ori oli nende läikima löömisega tublisti vaeva näinud. Kompanii omanike kõrval seisid nende teenistujad — arvepidajad, rätsepad, puusepad, nahatöötlejad. Nende ülikonnad olid jämedamast riidest, kuid samuti ilustatud vasknööpidega. Ja justkui siinkandis väljakujunenud moejoon, kandsid ka nemad siledaks kammitud piki juukseid.

ISSN /1991

Teenistujate jalgu ehtisid värvikirevate kaunistustega mokassiinid, millede tallad olid valmistatud paksust piisoninahast. Nende ülitähtsate ametnike taga seisis suur grupp väikekaupmehi. Väikekaupmeeste riided olid tagasihoidlikumad — mustad peakotiga flanellkuued ja flanellist või seemisnahast püksid, mis olid kinnitatud värviküllase vööga.

1. Lohakas United võib süüdistada abikohtunikku, aga andis punktid ise ära video!
2. Ilmub alates a juulist.

Näha või ka muulaajajaid ja trapperid, välimuselt segaverelised. Trapperite päid katsid rebasenahast, võrdlemisi lohakalt kokkuõmmeldud mütsid, millel rebase lõust ettepoole pööratud, saba aga rippus pikalt üle kaela seljal.

Kõigi kaldale kogunenud meeste vööl rippusid pika toruga colt-revolvrid. Selle üsna kireva seltskonna selja taga seisid indiaanlased ja valgete asunike naised koos lastega. Naised olid riietunud pikkadesse kaunitesse sitskleitidesse, aga mõnede kehakumerusi kattis ka ülipeenest siidist kleit.

Paljudel rippus kaelas hõbe-või kuldkett, mille otsas rist või kell või mõlemad korraga, ja eranditult kõigi õlgadele oli heidetud uuema aja moeröögatus — helesinine või roosa siidist suurrätt. Indiaanlaste õlgu katsid jämedakoelisest tekitükist või hirvenahast sõbad, paljude ülakeha ilustasid värvirõõmsad sitsist pluusid, nende jalad olid kängitsetud kaunite tikanditega põdranahast mokassiinidesse, mille rihmad ronisid risti-rästi mööda jalasääri ülespoole.

Karmiilmelistel meestel rippusid üle õla vibud, vööle oli riputatud nooltekimp; mõned kandsid ka vanamoelist pika toruga, ränikivist süütelukuga musketit, aga oli näha ka uuemaid, padrunisalvega püsse. Kaldale kokku tulnud inimeste silmades peegeldus rõõmus elevus ja uudishimu.

Aurik saabus ju New Orleansist, aga tollesse sadamasse saabusid kaupu täis trümmidega laevad kogu maailmast, ja mis eriti tähtis — Euroopast. Jõukaid kaupmeeste naisi huvitasid kahtlemata Pariisis karpidesse pakitud kleidid, kübarad ja sallid. Siin oli taoline kaup viimane moeröögatus, kuigi Pariisis juba aastaid ulemine kasioli sland vedelenud. Inimesed olid juba mitu päeva enne auriku saabumist õhinal oodanud laeva. Varasemate laevadega toodud toiduainete varud olid lõppemas, majapidamistarbed vajasid täiendamist, naised soovisid omandada uuemaid kleite ja kaelarätte.

Tubakas ja viski olid otsakorral ja neid polnud võimalik enam saada ka suure raha eest. Ainult mõni trahteri ja mängutoa omanik võis veel pakkuda nuusktubakat või pisikese junni närimistubakat ja kallata jooki, mis koosnes ühest osast piiritusest ja kolmest osast veest, hinnaga üks dollar pits. Linnakeses ei olnud ei jahu, suhkrut ega pekki, kuid pekk ei omanud ka tähtsust, sest piisonite liha oli piisavalt. Aga kõik, nii valged kui ka indiaanlased, janunesid viski ja uhine valu margid järele, naised ootasid uusi kleite ja salle.

Ja nüüd oli see kraam saabunud, kostsid rõõmuhõisked ja kõlasid suurtükipaugud. Ei möödunud poolt tundigi auriku sildumisest, kui viski hind langes tavapärasele tasemele, aga naela tubakat sai kahe dollari eest. Valged kiirustasid baari suitsetama, viskit rüüpama ja kaarte mängima. Suured plaanvankrid sõitsid auriku parda alla.

Neile asuti laadima tünne, potte, panne ja kastruleid, et rutata indiaanlaste laagritesse. Indiaanlased olid varunud tuhandeid piisoninahku, ja janunesid viski järele. Samal ajal valmistus teine aurik väljasõiduks. Kai ääres seisva tohutu valge auriku korstnatest kerkis ülespoole süsimust suitsusammas. See oli märk, et paari tunni pärast annab aurik otsad ja alustab reisi.

Täiendavalt Toote Info : Pildid tulevad vaikimisi gsm Polüesterkiud, lõuend, mis on palju parem kui raamat. Meie lõuend printimine on vesi seisma, vastupidavam, ja on peened tekstuurid, mida raamatus ei paku. Pildid on valmis raamimine - mõõtmed vastavad standardile raami suurus! Saate hõlpsasti panna lõuend print arvesse mis tahes foto raami täpselt nagu raamatus kirjas.

Pakend ulemine kasioli sland Proovi korra — Pildid on rullitud koos kaitsva valge paber ja pane kokku ühte jäik toru, et vältida kahju. Ta tappis ringristmikuga. Selle olendi mürk toimib nii kiiresti, et isegi kui oleks võimalik luua vastumürk, ei oleks tal aega seda toimetada. Sellele vaatamata salvestati üks kaheksajalgse ohver. Viis tundi hiljem oli patsient ohus. Parim viis ebaõnnestumise vältimiseks ei ole väikeste kaheksajalgade võtmine paljaste kätega.

Teil on võimalik oma eluga maksma oma uudishimu eest! Kas kaheksajalg on inimestele ohtlik? Hugo ohver Pikka aega uskusid meremehed, kelle elu ja töö on ookeaniga tihedalt seotud, uskunud, et tema kuristikus elasid kummalised ja suured olendid - Krakens, erinevalt kaladest, meduusidest ega muudest veekogudest.

Jules Verne esitab oma töödes kaheksajalad fantastiliste koletistena, kes on võimelised sukeldama sukeldajat või lohistama kogu laeva merepõhja. Victor Hugo. Mere töötajad Monster Et uskuda kaheksajalgade olemasolu, peate seda nägema. Kaheksajalgade ja iidse müüdi hüdra võrdlemine põhjustab naeratuse. Mõnikord jõuad tahtmatult järgmise mõtteviisi juurde: raskesti mõistetav, müristav meie unistused, mis on ulemine kasioli sland, satuvad kokku magnetitega, mis seda meelitavad, ja siis kujuneb - need on unehäired ja elavad olendid.

Imetegusid ei ole teada ja see kasutab koletise loomiseks e-posti. Orpheus, Homer ja Hesiod võivad luua ainult kimera; Jumal tegi kaheksajalad.

Kui Jumal tahab, võib ta isegi tuua täiuslikkuse. Sellise tahte põhjuse küsimus satub hirmuni mõtlejasse, kes usub Jumalasse. Kui ideaale lubatakse kõigis valdkondades - ja kui eesmärk on luua kohutav ideaal, siis kaheksajalg on eeskujulik looming. Vaal on hiiglane kaheksajalg; jõehobul on armor - kaheksajalg. Kaheksajalgul ei ole lihaseid, ähvardavaid mürasid, kooreta, sarveta, ei nõelata, ei küüniseid, ei ole väsitavat ega purustavat saba, ei ole teravaid uime, ei ole küüniseid, ei nõela, ei ole xiphoidi nina, elektrivoolu ega mürgist sülge.

Sprut relvastatud kõige kohutavam loomade maailmas. Mis on kaheksajalg? Vere imemiseks saab. Riffides, ookeani keskel, kus veed seda peidavad, paraadid ulemine kasioli sland aarded, kivimite õõnsustes, mida keegi ei külastanud, tundmatutes koopastes, mis on täis mitmekesist taimestikku, koorikloomi ja kestasid mere sügavate portaalide all.

Kui see sulle juhtub, ärge olge uudishimulik, ära joosta. Sa sisened sinna imetlusvõimeliseks, õuduselt šokeeritud. Seda saab alati täita avamere kaljudel. Halli värvi objekt on vees hõõguv, see kõik on käega paks ja pool küünarnuki pikk, mitte rätti, mitte suletud vihmavari ilma käepidemeta. See klapp läheb sulle lähemale. Aga siis pöördus ta, kahekordse ringi ümber jagunes kaheksa kiirt; need kiirgused elavad; nad väänavad, sära; see on midagi ratast, mille läbimõõt on neli või viis jalga.

Koletäheline täht! Ta jookseb sinu poole Sprut harpuun tabab meest. See olend kleepub saagile, takistab seda ja seob pikad rihmad. Allpool on pealt kollakas - mullane; midagi, mis võiks kirjeldada oma kirjeldamatut tolmust tooni. See on olend, mis elab vees, nagu oleks tehtud tuhast.

See on vormis kujuline ämblik ja värviline kameleon. Viha eest muutub sinine. Ja see on kõik pehme; see on hirmutav. See on haigus, mis on saanud koletis. Sprut ei rebinud. Ta kleepub tihedalt ohvriga. Tühjuse abil. Kaheksa tentacles lauale, järk-järgult harvendamine, mis lõpeb nõelad. Iga sõidu ajal on kaks rida paralleelselt järk-järgult vähenevate protsessidega, suured pea kohal, väikesed otstes, poorid ja rida koosnevad kahekümne viiest protsessist - viiskümmend neist on kombitsas; kogu loomal on neli sada.

Ümbersuunamised siin:

Need protsessid on imetajad. Imik on silindriline kõhre, värvitu, sarvkesta kaetud. Suurtes proovides saavutavad nad 5-franki läbimõõduga mündi suuruse, vähendades järk-järgult läätse tera suurust, kaheksajalg vabastab õõnsad imitorud või tõmbab need tagasi.

Mõnikord kaevavad nad saagiks sügavamale kui tolli. Vere imemisaparaadil on õhuke klaviatuuri tundlikkus. Ta paistab silma, siis peidab. Ta järgib kaheksajalgade vähimatki kavatsust. Ulemine kasioli sland keerukam tundlikkus ei ole kaugeltki välklambi vähendamiseks võimekate imikute tundlikkusest, sõltuvalt loomade sisemistest motiividest või välistest tingimustest. Väga koletis, mida meremehed nimetavad kaheksajalgeks ja peajalgseteks, nimetatakse legendiks jumalikuks meremeeseks, inglise keele meremehed kutsuvad seda kuradi kala, kurat-kala.

Nad kutsuvad teda ka vere imetajaks, verejooksuks. Lamanschaishi elanikud olid ta lolliga. See on väga harva leitud lähedal Guernsey, väga väike lähedal Dshersey, väga suur ja üsna tihti lähedal Serk Island.

Ühel joonisel on Sonnini avaldatud Bufferoni kirjutistes kujutatud kaheksajalat, mis haarab fregatti oma kombitsadega. Denis Monfort usub, et põhja laiuskraad on tõesti võimeline laeva uputama. Bori Saint-Vincent eitab ulemine kasioli sland, väites siiski, et meie meredes ründab ta meest. Mine Serkisse, seal näidatakse teid kivi koobastes, kus paar aastat tagasi püüdis ta idanema ja veega alla surudes hukkus homaaripüüdja. Peron ja Lamarck tegid vea, kahtled, et kaheksajalg saab ujuda, sest tal pole uimed.

Nende joonte autor nägi oma silmadega Serki astmepoeks grotas, mida nimetatakse Labaziks ujumise nimel ujumiseks. Kui kaheksajalad tapeti, siis mõõdeti, selgus, et ta läbis neli inglise jalga läbimõõduga, neli tuhat jalga. Surmav loom surus nad end välja. Denis Monforti sõnul on neil vaatlejatel, kelle rikas intuitsioon põhjustab nende maagia laskumist või tõusmist, kaheksajalg peaaegu peaaegu kirglik; kaheksajalad võivad vihata. Tegelikult on ideaalseks vastikuks olla vihkamine.

Ugliness kaitseb ennast enne selle hävitamise vajalikkust, ja see teeb temast vihane. Kaheksajalad, ujumine, nagu oleks juhul. Ta ujub, koguneb voldid. Kujutage ette kaitserihm ja selle sees - rusikas. Rusikas, mis on ka kaheksajalgade pea, surub ära vee ja liigub vaevu märgatava lainelise liikumisega edasi. Mõlemad tema pundunud silmad, kuigi suured, on vaevalt nähtavad, sest need on vee värvid. Jahil või varitsuses on kaheksajalg varjatud; see väheneb, kahaneb, väheneb piirini.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse toimetised ; 6

See ühendub hämarusega. Tundub, et see on laine. Sa vőtad ta midagi, aga mitte elava olendi eest. Kaheksajalg on silmakirjalik. Te ei pööra sellele tähelepanu: ta leiab ennast äkki. Ühekordne lima, millel on tahe - mis võiks olla hullem! Vihmaga segatud liim. Selgusate veekogude kõige ilusamal taevas tekib see vastik, veider meritäht.

Selle lähenemist on võimatu märgata ja see on kohutav. Et näha tema vahendeid ohvriks saada. Öösel, eriti paaritumise ajal, kaheksajalgade fosforestid. Isegi see koletu olend osaleb armastuses. Ta ihkab abielu. See eelneb, see kiirgab valgusega, ja kivi ülaosas näete, nagu allpool, sügavas pimeduses, see õitseb kahvatu kiirgusega, nagu kummituslik päike.

Kaheksajalg mitte ainult ujub, kõnnib. Ta on osaliselt kala, mis ei takista teda olemast jube.

Antud kaubaga, kui nad ostavad

Ta ronib merepõhja ja teenib kõiki kaheksa jalga jalgsi. Ta lohistab nagu roomikmõõtja. Tal ei ole luud, tal ei ole verd, tal ei ole liha. Ta on lõtv. Ta on õõnes. Ta on lihtsalt kest. Saate oma kaheksa kombitsad välja keerata, nagu kinnaste sõrmed. Sellel on üks ava radiaalsete käppade keskel. Mis see on - ulemine kasioli sland või neelu?

Nii see kui teine. Sellel on mõlemad eesmärgid. Sissepääs on väljapääs. Puudutus on külm. Vahemere koorikloomad on vastik. Selle elava tarretuse puudumine, ujumiste ümber kinni jäänud, on vastik, käed jäävad sellesse kinni, küüned sattuvad sellesse, rebivad selle lahti, kuid mitte seda tappa, ära rebima, kuid ei vabasta end sellest, see on midagi vedelat ja sitke, et sõrmede vahelt libisevad; miski ei ole sama silmatorkav kui kaheksajalgade, see kaheksa madu Medusa ootamatu ilmumine.

Puudub vice, mis on võrdne kaheksajalgade omaksvõtmisega. Teid ründab õhupump. Te tegelete tühimikuga, mis on varustatud kombitsadega. Ei läbistavaid küüniseid, ilma augustatud lõuenditeta, vaid üks läbimatu naha tunne. Hammustus on hirmutav, kuid mitte nii hirmutav kui kurnatus. Küünis - imikupiga võrreldes midagi pole. Metsalise küünis kukub teie kehasse; suckers reptile sind sellesse.

Welcome to Scribd!

Sinu lihased paisuvad, teie kõõlused kõverevad, nahk puruneb vaenulike suckerite all; veri lõhkeb ja seguneb molluski kole lümfiga. Paljude vaenulike suudega kinnitab see olend sulle; hüdra kasvab koos inimesega; mees ühendab hüdra.

Sa oled temaga üks. Te olete selle kehastunud õudusunenägu vang. Tiger saab süüa, kaheksajalg valus ola liigese mida hirmutav mõelda! Ta tõmbab teid enda juurde, viib teid sisse ja sina, sidunud, liimitud koos elava lima, abitu; Tunne ennast aeglaselt valades sellesse hirmuäratavasse kottidesse.

See on kohutav, et süüa elus, kuid on veel midagi kohutavat - olla elusalt purjus. Teadus, oma äranägemise järgi, isegi kui ta seisab silmitsi faktidega, lükkab esialgu tagasi nende erakorraliste loomade olemasolu võimaluse, kuid otsustab seejärel neid uurida: see anatoob neid, klassifitseerib, loetleb, kinnitab märgise; see eraldab proovid ja peidab need muuseumide klaasi all, jaotab ulemine kasioli sland nomenklatuuri rubriikidesse; ta nimetab neid molluskideks, selgrootuteks, ray-kujulisteks loomadeks; kehtestab nende koha näiteks mõnevõrra kõrgema kalmaari, mõnevõrra madalama kui seepia; nendes soolavee roomajates otsib ta sarnasusi magevee roomajatega, veega, ämblikega; see jagatakse need suureks, keskmiseks ja väikeseks liigiks; see tunnistab pigem väikesed liigid kui suured liigid, mis aga on selle harjumus kõigis piirkondades, sest ta eelistab eelistatult mikroskoobi teleskoobi kohal; ta uurib nende struktuuri ja kutsub neid peajalgsetena, loeb nende kombitsad ja nimetab neid kaheksajalgadeks.

Uploaded by

Pärast seda jätab ta nad üksi. Kui teadus neile hüvasti jätab, võtab filosoofia äri. Filosoofia omakorda uurib neid olendeid. See ei lähe nii kaugele kui teadus, kuid midagi läheb kaugemale kui tema. Ta heidab, ta peegeldab.

Kui skalpell kasutas, rakendab ta hüpoteesi. Ta otsib lõplikku eesmärki. Mõtleja kannatab sügavalt. Need loomingud panevad temale kahtluse alla oma looja. Nad on vile üllatus. Nad toovad vaataja hingesse ebakõla.