Valu naiste liigestes parast 45 aastat
Vajadust mööda tehakse lõikusi. Diagnoosimise ja ravi olulisus Esimese asjana tuleb pöörduda perearsti juurde, kus tehakse selgeks, kas tegemist võiks olla pigem artroosiga või jääb kahtlus põletikulisele liigesehaigusele nagu näiteks reumatoidartriidile või mõnele teisele haigusele. RAVI Osteoartroosi ei ole võimalik välja ravida. Nii artroosi kui artriidi spetsiaalsed harjutused on ka liigesest lähtuvalt veidi erinevad.
Tartu Ülikooli kliinikumi sisekliiniku nakkusosakonna juhataja Anne Kallaste ütles, et sagedasemad kaebused koroona läbi põdenud inimestel on koormustaluvuse langus, liigesevaevused ja lõhnataju kadumine.
Pilt: Scanpix Eksperdid: pikk koroona ohustab enim tööealisi naisi - vaevusteks õhupuudus, valud rindkeres ja liigestes Jaanika Valk Kuuendal kuul on märkimisväärsel osal haigetest liigesevaevused.
Esialgsete uuringute järgi kogevad tööealised naised, kes satuvad koroonaviiruse tõttu haiglasse, viis korda tõenäolisemalt nn pikka covidit kui mehed samas vanusegrupis, vahendas The Guardian Suurbritannia Teadusnõukoja uuringute tulemusi. Naised kogevad rohkem õhupuudust Uuringust nähtub, et alla aastased naised saavad viis korda suurema tõenäosusega peale haiguse läbipõdemist tüsistuse kui mehed samas vanusegrupis. Naised kogevad tihedamini ka õhupuudust ja väsimust, seda ka peale 11 kuud peale haiglast lahkumist.
Arvatakse, et naiste pikem sümptomite kogemine võib olla seotud erinevustega meeste ja naiste immuunsüsteemide vahel.
Viimane Reformatsioon - Algus (2016) - TÄISPIKK FILM
Suurbritannias on üle 23 miljoni inimese saanud vähemalt ühe doosi vaktsiini ning kaks kolmandikku populatsioonist alles saab oma esimese doosi. Teadusnõukoja liikmed on mures, et kuigi rangemad piirangud on koroonajuhtumid kiiresti alla viinud, siis levimus on võrreldes eelmise suvega väga kõrge.
Teadlaste hinnangul ei ole veel selgelt teada, milline on koroona pikaajaline mõju tööealisele populatsioonile, aga arvatakse, et see võib olla märkimisväärne. Pikaaegse COVID sümptomid võivad olla nõrkus, raskused hingamisel, rindkere valu, köha, koormustaluvuse langus ja õhupuudus, aga harvematel juhtudel on viirus mõjutanud ka inimeste silmanägemist, mälu, suhtlemis- või liikumisvõimet või tekitanud ärevust ja depressiooni.
Praeguseks on uuringusse kaasatud üle patsiendi ja tulemused pikaajaliste kaebuste püsimise osas on sarnased mujal maailmas avaldatule. Praegu, kriisi haripunktis, läheb arusaadavalt palju ressurssi tervishoius ägedalt haigestunud COVID patsientide abistamiseks.
Kallaste hinnangul hakkab tervishoiusüsteem viiruse järelmõjudega alles vaeva nägema.