Tootada parast kahju parast uhist, Kohtulahendite liigitus

Töötaja tähtajaline tööleping oli pärast tähtaja möödumist tööandja teadmisel töö jätkamise tõttu muutunud tähtajatuks. Vastavalt komisjoni poolt Sarnaselt teiste riikidega ei saa välistada vaidluste tekkimist seaduse allikakaitse sätete rakenduspraktikas. Osalised võivad vastavalt oma äranägemisele näha riigi õigusaktidega ette muid erandeid või leevendavaid asjaolusid. Pooltevahelise vaidluse esemeks võib sellistes asjades olla töö andmata jätmine, pahatihti aga ka tööandja algatusel töötaja tööle ilmumata jätmine. Käesolev lisaprotokoll ei mõjuta kõnealuse lisaprotokolli osaliste õigusi ja kohustusi, mis neil on konventsiooni ja protokolli kohaselt.

Õiguslik alus

Kohtul ei ole ka peale uute lõigete lisamist kohustust mõjutada kahju tekitajat edasisest kahju tekitamisest hoiduma, määrates seda au ja hea nime teotamisest tekkinud hüvitisenõude suurusega. Lõiked 5 ja 6 kirjeldavad kaalutlusi, mida kasutatakse moraalse kahju hüvitise määratlemisel ka praegu. Selleks puuduvad objektiivsed kriteeriumid. Uued sätted seda põhimõtet ei muuda.

Kõik võlaõigusseaduses kahju hüvitamist puudutavad reeglid ja põhimõtted jäävad pärast muudatusi kehtima, muuhulgas on kahju hüvitamise eelduseks see, et kahju on tegelikult tekkinud; kahju tekkimise tõendamise kohustus lasub kahjusaajal; kahjuhüvitis ei tohi teenida kahjusaanu rikastamise eesmärki; hüvitada tuleb vaid õigusvastaselt tekitatud kahju ning kahju tekkimise ja kahju tekitaja õigusvastase teo vahel peab olema põhjuslik seos.

Tegemist on eraõigusega, st eraisikute vahelise suhtega. Kahju hüvitamise vaidlus ei jõua kohtusse riigi algatusel, vaid seeläbi, et üks inimene on kannatanud kahju ja otsustab pöörduda kohtusse, koostades hagi, tasudes lõivu ja valmistudes kandma kohtukulusid. Nõnda on see ka kehtiva võlaõigusseaduse kohaselt. Kehtiv võlaõigusseadus ei sätesta ka au haavamisega tekitatud kahju puhul välja mõistetava kahjuhüvitise ülempiiri, õiglase summa otsustab kohus omal äranägemisel. Eesti kohtupraktikas on ajakirjandusväljaannetelt välja mõistetud kahjuhüvitised olnud väga erineva suurusega, ulatudes mõnel juhul mitmesaja tuhande kroonini.

Kahju hüvitamise nõuded

Arvestades senist kohtupraktikat ja kehtivaid seadusi, tuleb igaühel, kes võib oma tegevusega kellegi au või head nime teotada, paratamatult endale kahjunõude võimalikkust teadvustada. Väljendusvabadust sh ajakirjandusvabadust tohib vastavalt põhiseaduse §-le 45 piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Põhiseaduse §-d 17, 19 ja 25 kohustavad seadusandjat ette nägema abinõud inimeste au ja hea nime kaitseks, samuti kindlustama igaühele temale tekitatud moraalse kahju hüvitamise.

Seega on nii kehtiv võlaõigusseadus kui kavandatavad muudatused kantud põhiseaduspärastest eesmärkidest. Põhiseaduse § 11 järgi ei tohi kehtestatavad piirangud olla ülemäära karmid, piirang peab olema taotletava põhiseaduspärase eesmärgiga proportsionaalne.

Käsundita asjaajajaks saab olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.

newsletter

Kui faktiline ühingujuht käsundita asjaajajana VÕS § lg-st 1 tulenevat kohustust rikub ja tekitab sellega äriühingule kahju, peab ta kahju VÕS § lg 1 järgi hüvitama eeldusel, et see kahju on tulenevalt VÕS § lg-st 2 hõlmatud rikutud kohustuse VÕS § lg 1 kaitse-eesmärgiga.

Tema vastutusest vabastamise võimalikkuse hindamisel tuleb muu hulgas arvestada ÄS § lg 2 teises lauses sätestatud ärilise kaalutluse reegliga vt selle kohta RKTKo nrp Sellise hoolsusstandardi kohaldamine on aga põhjendatud vaid juhul, kui faktiline ühingujuht juhtis asjaajamisel äriühingut nagu juhatuse liige.

Asja menetluse käigus selgus siiski, et tööandja oli teinud töötajale ettepaneku asuda pärast töövõimetuslehe lõppemist tagasi tööle.

hapu tagasi krasnodar vaikeste liigeste reumatoidartriit

Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse peale rikkumise raskuse ja ulatuse ka kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist VÕS § lg 5. Sama põhimõtet on komisjon arvestanud aluseta kandega tekitatud varalise kahju väljamõistmise vaidluste lahendamisel.

Kui töövaidluskomisjon tuvastab, et tööandja on ebaõige kande tegemist tunnistanud ja avaldanud töölepingu jätkamiseks valmisolekut, ei ole töötajal õigust nõuda TLSi §-s 35 ette nähtud töö mitteandmise tõttu saamata jäänud töötasu. Töölepingu lõppemise kanne ei õigusta töölt puudumist Kas töötamise registri töölepingu lõppemise kande põhjal on töötajal õigus töölt ära jääda?

Tuleb eeldada, et kuna tööleping lõpeb TLSis sätestatud alusel, eelkõige kokkuleppel, tähtaja möödumisel ja ülesütlemisega, ei kaasne töötamise registri kande alusel iseenesest töötaja töölt ärajäämise õigust.

glukoosamiini kondroitiini kompleksne geel 50ml valud kuunarnuki liigese pikendamise ravi ajal

Järelikult, kui töölepingut tegelikult kokkuleppel ei lõpetatud, tööleping oli tähtajatu ja lepingut TLSis ette nähtud korras üles ei öeldud, peab töötaja tööle minema. Pooltevahelise vaidluse esemeks võib sellistes asjades olla töö andmata jätmine, pahatihti aga ka tööandja algatusel töötaja tööle ilmumata jätmine.

Sageli töötajad tööle ei lähe, pidades tööandjaga töölepingu täitmise teemal diskussiooni telefoni teel.

Nõuded tuleb selgelt määrata

Telefonikõnede sisu on aga raske, sageli võimatu tõendada. Niisiis peaks töötaja selliste juhtumite puhul esitama töötamise registri kande kohta järelepärimise kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, näiteks e-kirjaga, ning teatama oma tööks valmisolekust, seda ka juhul, kui töö jätkamine ei olnud tema arvates reaalselt võimalik mingitel, sageli üksnes pooltele teadaolevatel põhjustel.

Tööinspektsioon saab registrikandeid muuta Töötamise registri kande aluseks võib olla töövaidluskomisjoni jõustunud otsus.

Äriühing organi kaudu, kellel on õigus juhatuse liikmeid valida võib sellise asjaajamise ülevõtmiseks anda eelneva nõusoleku. Sellisel juhul vastab faktiline ühingujuhtimine äriühingu avaldatud tahtele ja on eeldatavasti kooskõlas ka tema huvidega VÕS § lg 1 p 2.

Töövaidluste põhjal võib tuvastada töötamise alustamise kuupäeva, lõppemise kuupäeva ja aluse. Tööandja on kohustatud tegema töölepingu lõpetamise kande töölepingu ülesütlemisavalduses märgitud alusel, sõltumata ülesütlemise vaidlustamisest töövaidluskomisjonis või kohtus. Seda nõuet alati ei täideta — tööandjad jätavad kande sageli registrisse märkimata siis, kui ülesütlemisega ei nõustuta, näiteks juhul, kui tööleping on lõppenud töötaja erakorralise ülesütlemisega TLSi § 91 lõike 2 alusel ehk tööandjapoolse lepingulise kohustuse rikkumise tõttu.

valu salvi liigese olal ravis artriidi sorme kaed

Töövaidluse lahendamise seisukohast see tähendust ei oma ning komisjon muudab registrikandes andmed vastavalt jõustunud otsusele. Artikkel ilmub koostöös Tööinspektsiooni infokirjaga Tööelu.