Valus olaliigese kaes

Vahel tuleb füsioterapeutidel tegeleda ka nii-öelda külmunud õla sündroomiga. Inimesed armastavad kangesti ennast ise interneti teel diagnoosida ja tihti mõtlevad end tegelikust olukorrast haigemaks. Tekkepõhjuseks on tavaliselt ülekoormus. Teine faas on jäigastumine, mis toob esile külma õla sündroomi eripära, kergendades selle diagnoosimist.

valus olaliigese kaes

Õlaliiges on kompleksne süsteem, mis omab inimkehas liigestest kõige suuremat liikumisulatust. Sellegipoolest võib arvestatav liikumisvõime hakata hoopis tekitama õlavalu. Kirjeldades, kuidas erinevad struktuurid õlaliigeses omavahel seotud on, aitavad mõista, kuidas tekib pitsumissündroom ning kuidas sellest vaevusest füsioterapeudi abiga vabaneda saaks.

Õlaliiges koosneb ise mitmest liigesest. Tähtsamateks on glenohumeraalliiges e. Luid aitavad üksteisega ühendada erinevad liigessidemed. Sidemed on õlaliigese peamise stabiilsuse tagajad ning hoiavad ära võimalikke dislokatsioone. Tähtsamad sidemed õlaliigeses on glenohumeraalsidemed 3 sidet, mis moodustavad õlaliigese kapsli eesmise pinna ja korakohumeraalside ühendab abaluu kaarnajätket e.

valus olaliigese kaes

Õlaliigese stabiilsuse tagavad ka seda ümbritsevad lihased. Olulised on rotaatormanseti lihased abaluualune lihas m.

Õlaliigese ravi käib tihti valu piiril

Lisaks omavad õlaliigese dünaamilise stabiilsuse tagamisel rolli deltalihas m. Liigeses asetsevad veel mitmed limapaunad bursaemis lihtsustavad õla valus olaliigese kaes omavahelist liikumist. Õlaliigese pitsumisündroomi korral võib olla mõjutatud ka subakromiaalne limapaun. Pitsumissündroomi sümptomaatika ja tekkepõhjused Pitsumissündroomiga patsiendid tunnevad järjepidevat õlavalu. Õlavalu võib esineda: Kätt üle pea või pea taha tõstes küljelt tõstes kõige tugevam valu 70° — ° vahel Autos turvavööd kinnitades Kätt sirutades või objekte tõstes Viskamistel ja järskudel õla liigutustel Tihti esineb sündroomi rohkem keskkealistel inimestel.

Nooremaealistel on enamasti tegemist funktsionaalse probleemiga, eakamatel esineb sagedamini ka struktuuride anatoomilisi muutusi. Tekkepõhjuseks on tavaliselt ülekoormus. Sageli esineb ülekoormust sellistel elukutsetel, kus on palju käte üle pea tõstmist, erinevatel spordialadel ujumine, viskespordialad jt. Ka haiguslikud põhjused võivad tipneda õlaliigese pitsumissündroomiga õlanuki-rangluu liigese artroos, osteofüütide teke õlaliigeses, rotaarmanseti lihaste nõrkus, lülisamba rühihäired ja õlaliigese ebastabiilsussamuti võib sündroomi põhjustada ka varasem trauma luumurrud, õlanuki-rangluu liigese trauma jt.

Õla pitsumisündroom tuleneb akromioni aluses ruumis asetsevate anatoomiliste struktuuride põletikuliste ja degeneratiivsete protsesside tulemusena.

Neuroloog selgitab: viis levinumat põhjust, miks käsi valutab

Kõige sagedamini on pitsumissündroomi korral põletikulised või pitsitatud kas rotaatormanseti kõõlused või subakromiaalne limapaun. Kui ülajäse on küljelt üles tõstetud või õlast sisse roteeritud, läheneb õlavarreluu õlanukile, ning subakromiaalne ruum muutub väiksemaks.

Harjaülise lihase kõõlus, mis liigub oma kinnituskohale õlavarreluul läbi akromionialuse ruumi, kipub ruumi vähenedes sattuma suuremasse kontakti akromioniga ning selle korduva hõõrumise tulemusena tekibki valusündroom, mida tuntakse õlaliigese pitsumisündroomina.

Õlavalu ravi Ravi eesmärk on valu vähendamine ning õlaliigese funktsiooni taastamine. Konservatiivne ravi ravi, mis ei hõlma operatsiooni on esimene ravietapp, mida tuleks teha koos füsioterapeudiga. Ravi koosneb testimisest, koormuse reguleerimisest, erinevatest harjutustest, manuaalteraapiast, valus olaliigese kaes, nõelravist jpt.

Konservatiivne ravi võib pitsumissündroomi korral kesta kuni 1 aasta.

Esmaseid paranemise märke võib siiski märgata juba nädala möödudes ravi alustamisest. Operatsioon tuleks aktuaalseks ainult juhul, kui konservatiivne ravi ei anna soovitud tulemust.

valus olaliigese kaes

Õlaliigese pitsumisündroomi saab hinnata kliiniline spetsialist nt. Füsioterapeut teeb vajalike testidega kindlaks, et tegemist võib olla just õlaliigese pitsumissündroomiga, mitte teiste õlaliigest vaevavate probleemidega.

Kas sinu õlavalu põhjuseks võib olla õla pitsumissündroom?

Oluline on teada ka inimese kliinilist ajalugu ning eluharjumusi. Koormuste regulatsioon hõlmab eelkõige valu põhjustavate tegevuste ülevaatamist ning vajadusel eemaldamist.

Samuti tuleb paika panna täpne treeningu-puhkuse skeem, mis aitab pitsumissündroomi ravida. Operatiivsel ravil ei pruugi pitsumissündroomi süptomitele leevendust saada, konservatiivse ravi efekte hinnatakse tugevamaks.

Saada lugu

Kõige sagedamini operatiivselt teostatakse subakromiaalse ruumi vabastamist subakromiaalne dekompressioonmis annab küll lühiajaliselt valu vähendavat efekti, kuid ilma tugevdavate harjutusteta pikaajaliselt paranemist ei toimu. Veel teostatakse operatiivselt subakromiaalse limapauna eemaldamist bursektoomiaõlanuki osalist eemaldamist akromioplastika ning katkiste pehmete kudede nt. Video artroskoopilisest akromioplastikast: Õlavalu ennetamine Kuna peamine õlaliigese pitsumissündroomi tekkepõhjus on ülekoormus subakromiaalses ruumis asuvatele pehmetele kudedele, tuleb olla oma treeningutel kui ka ametialaselt väga tähelepanelik igasuguste valuaistingute osas õlas ning vajadusel anda endale puhkust.

valus olaliigese kaes

Kui inimesel on igapäevaselt vaja kätega palju tööd teha, või on varasemalt esinenud õlaliigese probleeme nt. Need lihased aitavad stabiliseerida õlavarreluu pead vastu glenoidi ning tagavad õlaliigeses parema stabiilsuse.

valus olaliigese kaes

Treenida tuleb siiski keha tervikuna, eriti nendel, kes tegelevad viskealadega. Viske ajal kasutame me oma kogu keha, ning kui meil teised kehaosad ei vea viskel välja, kompenseeritakse jõu kasutust just ülajäsemest.

Aga spordi seosest pitsumissündroomiga lähemalt juba järgmises blogipostituses. Kui tunned pidevat õlavalu, mis valus olaliigese kaes sinu igapäeva elu, siis tule füsioterapeudi vastuvõtule, koos leiame lahenduse.

Hiljutised postitused.